Lotí ogba ogbolo

Ichi Miship

Ákwí Wikipídiya

Éwn malábó:Infobox language

Miship, abẹ ki Chip, chi Afro-Asiatic ku ma ka yi Plateau State, Nigeria. Ichi Doka.[1] ch'ichi meji Longmaar kpai Jiɓaam.[2]

Abo Chip dẹ anẹ Pankshin LGA.[3]

Ukọlọ ogwuchẹkwọ ki abo Miship ache che uchẹ elo. Abo le adọ ọlama manyi ugbo ku ma dẹ Miship abo adọda la dọ ma kpai ugbo ku ma dẹ kọ Chip.[citation needed]

Ọla ogwuchẹkwọ ku ma ka kw'alu ka kini anẹ Kanem-Bornu ma kwo ta ku ma wa anẹ ma abajo-i kpai am'ichi ki bọ ku ma dọ Ngas, Mupun, kpai Mwaghavul.[4]

Ojile ami odu Miship che odu ki ẹnẹkẹlẹ kpai onobule ajẹ i che. Todu lẹ ẹgba du ku ma dọ odu onobulẹ ma du Na tẹ uchanẹ odu lẹ manyi ma du Da tẹ uchanẹ odu ọnẹkẹlẹ. Dabi ẹgẹnẹ ki odu ọnẹkẹlẹ kpai onobulẹ neke chi:

  • Nanɗi, ọnẹkẹlẹ a che Danan, onobulẹ a che Nanan.
  • Ɗenlong, ẹnẹkẹlẹ che Daɗen, onobulẹ che Naɗen.
  • Shakaham = Dasha/Nasha.
  • Ọjọ - Naan / Nan
  • Attah - Nda
  • Ọma - La
  • Onobulẹ - Larep
  • Ẹnẹkelẹ - La/La wu mis
  • Gwẹ - Vwang
  • Onẹ - Gurum
  • Ọmi-ojale - Fuan/Fwan
  • Amọma - Jep
  • Ujẹnwu - Sɨ/ Gwom/Gom/Mun
  • Osikapa - Kapa
  • Acha - Kɨzuk
  • Obo - Tok
  • Ajuwẹ - Koo
  • Abia - As
  • Ewo - Ɨh
  • Ẹla - Lu
  • Onuh - Long
  • Ẹla - Long/Lu
  • Ẹla-efu oko - Lu ɗem
  • Ẹnwu ch'odu wẹ - Sɨm gɨ a we eh? (Ẹnẹkẹlẹ); Sɨm yi a we eh? (Onobulẹ)
  • Ch'odudu- Naan yaghal kɨ mun/Mu foghot ɓit/Naan ep mun
  • Ch'ẹgba tugba- Ɗang mu kaat
  • Ọla odudu - Teer (shaghap) ah?/Yaghal gwe ah?
  • Agba - Plangɓwer
  • Ebi akpami - Neen laa nnan
  • 1)oka - Kɨme
  • 2)Eji - Vɨl
  • 3)Ẹta - Kun
  • 4)Ẹlẹ - Feer
  • 5)Ẹlu - Paat
  • 6)Ẹfa - Peme
  • 7)Ebie - Poghovɨl
  • 8)Ẹjọ - Poghokun
  • 9)Ẹla - Poghofaar
  • 10)Ẹgwa - Sar
  • 11)Ẹgwaka - Sarpo-kɨme/Sarka-kɨme
  • 20)Ogwu - Yagurum
  • 21)Ogwu nyẹyọ ka - Yagurum kɨ kɨme
  • 30)ogwu ẹgwa - Yagurum kɨ sar
  • 31)Ogwu ẹgwa nyẹyọ ka -Yagurum kɨ sarpo-kɨme/Yagurum kɨ sarka-kɨme
  • 40)ọgbọ meji - Yakgurum vɨl
  • 41)ọgbọ meji nyẹyọ ka-Yakgurum vɨl kɨ kɨme
  • 50)ooje - Yakgurum vɨl kɨ sar
  • 60)ọgbọ mẹta- Yakgurum kun
  • 70)ẹta ẹgwa -Yakgurum kun kɨ sar
  • 71)ẹta ẹgwa nyọyọ ka- Yakgurum kun kɨ sarpo-kihme/sarka-kɨme
  • 80)ọgbọ mẹlẹ- Yakgurum feer
  • 81)ọgbọ mẹlẹ nyẹyọ ka-Yakgurum feer kɨ kɨme
  • 90)ẹlẹ-ẹgwa -Yakgurum feer kɨ sar
  • 91)ẹlẹ-ẹgwa nyẹyọ ka- Yakgurum feer kɨ sarpo-kɨme/sarka-kɨme
  • 100)Ogwu mẹlu - Yakgurum paat/Ɗaa kɨme/Ɗali kɨme
  • 200)ọgwọkọ - Ndaam kɨme/Ɗaa vɨl/Ɗali vɨl/yakgurum sar
  1. Ewn madú gbigalí kí manyó: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named e18
  2. Blench, Roger. 2017. Current research on the A3 West Chadic languages.
  3. "Official Website of Plateau State". www.plateaustate.gov.ng. Retrieved 2016-12-26.
  4. Mohammed, Aminu Muazu; Katwal, Permark Isah (2010). "The Miship: People, language, and dialects" (PDF). California Linguistic Notes.

Éwn malábó:Languages of Nigeria Éwn malábó:West Chadic languages

Lua error: expandTemplate: template "EditAtWikidata" does not exist.